10 päeva eneseeitust
10 päeva sellest, kui mu elu armastuse unistused purunesid.
kui egoistlik võib olla inimese mõistus.
kui keegi oleks mulle aastal 2015 öelnud, et ma kohtan inimest, kellesse ma olen suuteline 7 aasta vältel iga päev uuesti armuma, siis ma ei oleks seda uskunud.
ja nüüd ei suuda ma enda mõtlemist positiivsele ümber seadistada. ei suuda väärtustada neid 2600 päeva, mida me veetsime koos. selle asemel upun ma pisaratesse, sest see loendur enam ei liigu.
mitu päeva läheb veel vaja, et ma ei tuleks bussis olles klomp kurku Osseetia pirukate kohviku sildi peale, kui kõik, mida see mulle praeguseks tähendab, on pelgalt meenutus meie mereäärsest jalutuskäigust? kas ma üldse mäletan meie viimast suudlust? kas see oleks olnud teistsugune, kui ma oleks teadnud, et see jääb viimaseks?
kui oled katki, siis aita teisi. aitasin täna bussiterminalis mehe püsti. aga vaevalt, et ta seda enam mäletab.
Kommentaarid
Postita kommentaar